esmaspäev
Saabumine Bakuusse
Keset pimedust hakkavad õrnalt paistma Bakuu tuled. Reisikirjades räägitud põlevatest puurtornidest ei ole märkigi. Äkki ilmub nähtavale erkpunane kiri "Heidar Aliev Airport". Vaevalt Armeenlased omale sellise nimega lennujaama lubavad, järelikult lendurid ei eksinudki teelt. Lennujaamas läheb kõik hoolimata varasest hommikutunnist nobedasti ja pärast tollis saadud templit seisame kenasti viisajärjekorras. Keegi üritab meile pildistamist pähe määrida, aga me juba teame, et see on üks kallis lõbu ja pikka juttu temaga ei ole. Üks norrakast härra tuvastab kiiresti meie põhjamaisa päritolu ja temaga vesteldes saame väga palju väärt infot Bakuu ja Azerbaijani vaatamisväärsuste kohta, samuti eluolu kohta. Meie eelinfo ei vedanud meid alt, 40$ ja kaks pilti viisa saamiseks on vajalikud ja nendeta kuidagi ei saa.
Viisad käes ja tollist läbi suundume oma sõpra Elmiri otsima ja hopsti leiamegi õige mehe, võib isegi öelda, et tema leiab meid. Kohe on meie juures veel üks tegelane, läheb tõsisemaks uurimiseks, kust me ikka olema, kust tuleme ja kas me viisade eest tasusime. Tehakse kontrollkõned ja kaseeritakse oodatult 120 $. Surume kätt ja suundume Elmiriga taksosse, kes meid siis korterisse viib. Korteris ootab meid ees juba kolmas mees, see peaks siis olema see korteri omanik. Pärast kiiret tutvustust korteris, võtmed näpus, jällekohtumis aeg paika pandud ja olemegi omapead. Meie esialgsest ühetoalisest, wc ja dussiga korterist on saanud kolme toaline, köögi, kahe rõdu, eraldi wc ja dussiruumiga ning vaatega merele ning parlamendile tõeliselt noobel uus kodu.
Istume rõdule ja vaatame tumedat merd, mingit sagimist veel ei ole, linn magab. Konstateerime fakti, oleks pidanud kuskilt õlut muretsema, siis oleks kõik päris okipoki. Asendame õlle Jägermeistriga. Vägisi meenuvad Jürgeni isa sõnad kinnastega töötamise kohta: "see on nagu pükstega k...pp, saab kah, aga ega ei ole päris see!" Kõik nõustuvad, joome pudelikese tühjaks, ajame väsimusest tulenevalt peamiselt mula ja suundume magama, sest kell on 5 hommikul, Eesti järgi koguni 3. Svenist ja Rainarist saavad voodikaaslased, minul on lausa oma tuba, rõduga ja vaatega merele kusjuures.
laupäev
I päev 4.oktoober
Hoolimata inglasliku hoolikuse ja korduvalt läbimõeldud kesvamärjukese kogusest, oleme Pärnusse jõudes suutnud sellest vabaneda. 5 minutilise peatuse käigus suudan viimase sulli eest kolm fizzu muretseda, teised eelistavad wc'd. Need ammenduvad juba enne Läti piiri, nüüdsest tuleb juua ainult viina, sest keegi meist ei taibanud latte vahetada, aga õiged Eesti mehed joovadki viina. Teen veel viimase kõne Eestisse ja selgub, et meie Bakuu öömaja kohta on info kergelt öeldes puudulik, kui mitte öelda lausa olematu. Kellegi nöost muret ei peegeldu, jätkame Eeasti 100 sexikama naise hindamist ja kommenteerimist. Minu kriitika on kõige julmem, 100 naisest jääb sõlale 2, Rainar ja Sven on tunduvalt tolerantsemad.
Piiril sekeldusi ei tule, isegi passe ei võeta meie käest, ainult silmitsetakse kaugelt. Ümbrusest saab kohe aru, et ei ole enam Eesti. Janne telefonikõne ja kõik saab palju selgemaks. Bakuus Lennujaamas ootab meid mees Elmir sildiga "estonia", temala tuleb maksta 120 $, selle sees on transport ööbimiskohta ja majutus. Kui peaks tekkima mingeid probleeme, siis tuleb helistada Timurile. Bakuus pidime saama omale ühetoalise korteri, kus saab ennast korralikult pesta. Kogemus eelnenud reisidelt on näidanud, et see ei pruugigi olla nö inimõigus, isegi kui broshüür seda kinnitab. Hetkeks peame seda kalliks, aga arvestades, et me jõuame Bakuusse kell 4 hommikul väisinuina, siis otsustame, et pole põhjust keelduda.
Mida ligemale Riiale, seda täpsemalt hakkab Sven kohalikke külanimesid enne nende saabumist podisema. Siis meenuvad jutud, et tal oli ju kunagi pruut Riiast, leidis kinnitust fakt, et ta on seda vahet vähemalt 20 korda erinevate sõiduvahenditega mõõtnud. Saabudes Riia Bussijaama, lööb kõht juba korralikult pilli. Otsustame siiski vahetada natukene dollareid lattideks ja minna kuulsasse Pelmeeni Baari einestama. Möödaminnes avastame Pelmeeni Baari uue ja nooblima kohviku, aga eelistame siiski vana head. Kohalikus pubis ühed õlled ja võime hakkata rahulolevalt Lennujaama suunduma. Ohooo aga vaatkuslops, tänu Azebaijani presidendi Ihan Alievile (nime kirjapilt kohandatud suupärasemaks), kes on tulnud Vaira Vike-Freibergat väisma, on Riia linn päris kenasti umbe aetud. Esialgsest graafikust hakkame maha jääma, siiski paanikaks põhjust ei ole, aega meil veel on.
Lennujaamas kohtame veel viimast korda Triinu õde. Frankfurdti lendajaid oli üllatavalt palju lisaks oli Triinu õde arvanud, et lennuks läheb tunnike varem. Bakuusse ei taha keegi lennata, teeme omale viimasest viinast koksi, päris hea kange tuli teine ja oma liitri jagu vähemalt. Selle võtame käsipagasina pardale. Kuna keegi Bakuusse lennata väge ei taha, siis pääseme check-in'is üllatavalt kiiresti, turvakontroll läheb sama libedalt ja uskumatu küll, aga oleme tunnikene enne boarding'ut juba õige värava juures passimas.
Nägemist Riia, hoia alt Bakuu, sest siit me tuleme!!!
Taustast!
Sven
täisnimi: Sven Ehala
hüüdmini: Ehala
vanus: 30
sugu: mees
välimus: pikkus üle 190 cm, hallikad kammitud juuksed, igati tipp-topp poiss
tegevus: koristusmagnaat
omadused: kõige vanem ja kogenum, kõige alalhoidlikum, kõige väiksema kotiga
Rainar
täisnimi: Rainar Laes
hüüdnimi: Pikk, harva Londo - sest sõpruskonnas temast pikemat mees ei leidu
vanus: 23
sugu: mees
välimus: veel pikem kui Sven, heleadad pikemad juuksed, jalgpallur, igati tipp-topp poiss
tegevus: puidumagnaat
omadused: kõige pikem, kõige soravam vene keel, kõige uuema kotiga
Madis
täisnimi: Madis Kübar
hüüdnimi: Matu ja Loki - sest juuksed on tõesti päris lokkis, eriti kui on pikad
vanus: 25
sugu: mees
välimus: kahest eelmisest lühem, punased lokkis juuksed, korvpallur, igati tipp-topp poiss
tegevus: avalikusektori esindaja
omadused: kõige poliitilisem, kõige tarmukam, kõige raskema kotiga
Plaani mõtlesid välja Rainar ja Madis, kellega pea viimasel hetkel liitus Sven. Eesmärgiks on külastada endise NSVL sõsar vabariike ja kuna Eestis on külm, siis fookuses on kohad kus on soe. Eesmärgi põhiselt on eelnevalt külastatud Rainar ja Madis Ukraina-Krimm, Moldovat (selle reisi blogi asub sellel aadressil: http://www.mihkelk.blogspot.com/) ja Rainaril õnnestus ära käia ka Georgias. Bakuu ja Kaspia meri olid jadale loogiline järg, sest seal oli soe.
Tervitus!
Tere!
Kõigi vintsutuste ja laiskuse kiuste, olen siiski suutnud ennast nõnna palju mobiliseerida, et sellele blogile on algus tehtud. Tegemist saab olema kohaga, kust on võimalik lugeda kolme Eestist pärit mehemüraka muljeid meie sõsar vabariigist Aserbaijanist. Aega sellest reisust on möödas juba pea pool kuud, aga ega mälestused siis sellest hooimata kehvemad ole. Reisil sai vihikusse nii mõnigi märge tehtud ja selle abiga üritan üht-koma-teist siis lugejateni tuua, nii detailselt kui vähegi võimalik. Loomulikult ei ole kirjutis võrreldav nende vahetute emotsioonidega seal kohapeal, aga mingi pildi vast ikka suudan teile ette manada!
p.s tegemist on minu täiesti esimese säärase projektiga, nii et palun lugejatelt mõistvat suhtumist võimalike äparduste ja puuduste esinemisel!